1- Noppeid ajaloost

Paul Mocapetris 

Peaksin siin kirjutama leiutisest, mis muutis maailma - otsustasin natukene teistsuguse lähenemise võtta ja kirjutan teadlasest, tänu kellele on meie internet selline, nagu see täna on.  

 

Paul V. Mocapetris(sünd: 18.november 1948) on interneti pioneer ja teadlane, kes tegi suuri tegusid 1980ndatel. Tema suurimaks saavutuseks saab lugeda 1983. aastal  välja pakutud DNS-i disaini, mis tõi väga suure muutuse internetis. 

Kui aastani 1983 hoiustati kõikide klientide IP aadresse ARPANET süsteemis HOSTS.txt failis. Paul mõistis, et see on probleem ja leidis sellele probleemile lahenduse hierarhilise ja hajutatud andmebaasisüsteemiga. 

Lisaks DNS-i välja mõtlemisele on Paul terve oma elu pühendanud tänapäevase interneti arendamisele. Tema saavutuste hulka kuuluvad esimese SMTP e-mail serveri leituamine. Ta on kuulunud Internet Engineering Task Force(IETF)

 

 Xerox Alto

 

 Xerox Alto kohta saab öelda, et see oli leiutis, mis oli oma ajast nii ees, et see põrus. Täpsemalt on Alto näol tegemist esimese personaalarvutiga, nagu meie seda täna kasutame ja tunneme- graafilise liidese, hiire ja klaviatuuriga

See loodi 1973. aastal the Palo alto Research Center (PARC) teadlaste poolt. Olenemata Xeroxi püüdlustest muuta Alto tõeliseks kommertstooteks 1981. aastal ilmunud Stariga, ei suutnud Xerox konkureerida neilt snitti võtnud Apple'iga.

Paljud PARC teadlased liitusid Apple'iga ja aitasid seal luua graafilise kasutajaliidese, mis oli mõeldud palju laiemale kasutajaskonnale kui Xeroxi Alto. Xerox ei suutnud sellele kõigele vastu panna, ning  Alto ei saavutanud kunagi sellist edu nagu oleks võinud. 

Samas ei saa alahinnata suurt jälge, mille Alto on jätnud, tänu sellele on meie tänased personaalarvutid sellised nagu nad on. Võib öelda, et me elame arvutimaailmas, mille Alto lõi.

 

 

 “I hate that #@$&%#& paperclip!”

 

Sellise lausega saab iseloomustada inimeste suhet Micorsoft Office Assistant - Clippit. Clippy lisati MS Office tarkvarale 1997. aastal. Microsoft lootis Clippyga luua proaktiivse abilise, kes juhendaks kasutajaid kuidas Office programme kõige efektiivsemalt kasutada. 

Läks aga teisti, ning Clippyst sai üle maailma vihatuimaid assistente. Kõik tolle aegsed internetilehed olid täis õpetusi kuidsa Clippyst lõplikult vabaneda. Selle pahameeletormi tõttu lisas Microsoft 2000. aastal võimaluse Clippyt peita. aastal 2007 kadus Clippy ajaloo unustusehõlma. 

 

  

viited:

https://snapshot.internetx.com/en/domain-name-industry-history-facts-figures/

https://web.archive.org/web/20100830190817/http://www.nominum.com/who-we-are/board-of-directors/paul-mockapetris 

https://spectrum.ieee.org/xerox-alto 

 https://xenon.stanford.edu/~lswartz/paperclip/paperclip.pdf

https://www.artsy.net/article/artsy-editorial-life-death-microsoft-clippy-paper-clip-loved-hate