4 - Infoühiskond = jälgimisühiskond?

 Selle nädala teemana peaks analüüsima kuidas Riik ja teised suured organisatsioonid meie andmetega ümber käib. Üritan konkreetsemalt vaadelda ühte teenust, mida enamus eestlasi on arvatavasti kasutanud. Kogu ühiskond on viimase 30 aasta jooksul drastiliselt muutunud ja andmetest on saanud uus "kuld". Mingis mõttes on tegemist paratamatusega, kuna elu on mugavaks muutunud - hea on suhelda riigiga e-kanalite kaudu või lugeda uudiseid e-portaalidest. Tahes tahtmata kaasneb sellega suuremal või vähemal määral kasutaja andmete talletamine või jälgimine.

Hea näide selliste andmete kasutamisest on "roheline" ühiskaart, mis sai alguse Tallinnast ja on nüüd levinud laialdasemalt üle Eesti. Selle kaardiga tehtud "valideerimisi" saavad kasutada, tsiteerin: "kohalikud omavalitsused või ühistranspordiettevõtjad pakuvad ühistranspordi kasutajatele (andmesubjektidele) erinevaid teenuseid, mis on seotud sõidukaardi kasutamisega: nt ühistranspordi kasutamine, Pargi ja Reisi süsteemi kasutamine või Elroni rongipileti ostmisel sõidukaardiga seotud sõidusoodustuse kasutamine." Teenusepakkuja, Ridango, kodulehel seisab, et andmeid salvestatakse enamasti kuni 1 aasta. Tehniliselt on võimalik analüüsida ja väga konkreetselt SINU rutiini - millise ühistranspordiga, mis kell ja kust-kuhu liigud. 

Positiivne on see, et aja jooksul on meie andmetega ümberkäimine muutunud  vastutustundlikumaks - on võetud vastu uusi direktiive või seadusi, kus kaasneb reaalne trahvimeede, mis sunnib organisatsioonide fookust rohkem andmete talletamisele, hoiustamisele ja kogumise vajalikusele suunama. 

Mugavusel on oma hind, tänapäeval maksame me mugavuse eest oma andmetega. See on paratamatus, kuna keegi ei soovi sellistest mugavustest nagu E-riik, ühiskaart, nutitelefon või pangakaart loobuda. Mõnest eelpool mainitud teenusest või tootest on vast lihtsam loobuda, aga näiteks pangakaardist või pangakontost loobumine on märksa raskem. Tänapäeval ei kujuta enam ette, et keegi saaks palgatšeki või kogu palga sularahas, aga ka pangakonto on üks, millega sinu tegevust jälgida saab.

 Paljud inimesed ei mõtle sellele - kes? kus? miks? millal? tema andmetele ligipääsu saab. Paljude jaoks see ei olegi oluline. Aga vaadates tuleviku, siis meie elektrooniliste isikuandmete kaitse ja arusaamine, kuidas seda kasutatakse muutub järjest olulisemaks. Eriti arvestades AI laialdast levikut ja arengut.  Ma arvan, et lähitulevikus näeme kuidas kõik muutub järjest personaalsemaks.

Reklaamid vastavalt sinu otsingu harjumustele või huvidele. 

Uudised, vastavalt sellele, millistele pealkirjadele sa vajutad 

Söögikohtad, vastavalt sellele, milline on su restorani eelistused.

 

Kõige selle taga on su elektroonilised isikuandmed, mida sa ise lahkesti kõigiga jagad. 

 

 

 

Viited:

https://www.ridango.com/ridango-isikuandmete-tootlemise-pohimotted/