13 - Teistmoodi IT

 Selle nädala teemaks on teistmoodi IT - kuidas lahendada IT inimeste jaoks, kellel on mõni puue, mis raskendab tänapäevastele lahendustele ligipääsu.

Pannes ennast selle valdkonna otsustaja rolli Eestis, siis alustuseks peaks lahendama ebamugava, aga vajaliku tõdemuse: 

Kas riik saab igale abivajajale vastu tulla?

Eesti on maailmas väike veetilk, meie rahvaarv on väike ja rahalised vahendid piiratud. Isegi kui vajadus on õigustatud, siis riik ei saa ega peaks igale abivajajale täielikult vastu tulema. Mitte sellepärast, et riik ei hooliks, vaid riigi ressursid on piiratud ja avalik raha peab looma maksimaalselt ühiskondliku kasu. Iga erisus tähendab ressurssi ja kui see ühiskondliku kasu üle ei kaalu, siis on riigile otsustamise koht, kas sinna panustada või mitte.  Otsustajana määraks erinevad tasandid, mille kaudu abivajajat toetada

Toimetulekut parandavad lahendused

Need on lahendused, kuhu täna osa IT-tugilahendusi langeb. Ilma nende lahendusteta ei jääks inimene ühiskonnast tingimata eemale, kuid tema osalus ühiskonnas oleks aeglasem, ebamugavam või vähem konkurentsivõimelisem. See on karm, aga riik ei peaks võibolla kõiki siia valdkonda kuuluvaid lahendusi toetama, vaid suurem vastutus jääb abivajajale või tööandjatele.

 Riigi jaoks on see kõige keerulisem - otsustada, millal abivajajat toetada, millal mitte. Kui riik hakkaks selles kategoorias kõiki vajadusi katma, tekiks kiiresti probleemid, kus kulud kasvaksid hüppeliselt, kuna uusi lahendusi on vaja väga palju. Kõige olulisem asbekt on see, et tehnoloogia areneb kiiresti ja lahendus, mis täna tundub eluks vajalik, on homme juba tavapärane. Riik on aga ressurssi raisanud.

Eluks vajalik lahendus

Kui tegemist on eluks vajaliku lahendusega, siis sinna peaks riik panustama. Riigi esmane ja vaieldamatu kohustus on tagada, et inimene ei jääks oma puude tõttu ühiskonnast kõrvale. Siin ei ole tegemist mugavuse või konkurentsi eelisega, vaid põhiõigusega osaleda ühiskonnas. Sellisel juhul on põhjendatud ka kõrge riigi poolne tugi, kuna abivajaja ühiskonnast täielik kõrvalejäämine võib minna pikemas perspektiivis kallimaks, kui tema ühiskonda integreerimine